Paljud inimesed naudivad hasartmänge ilma igasuguse probleemideta, kuid kahjuks tekib mõnel mängijal hasartmängusõltuvus, mis võib nende elu täiesti ära rikkuda. Kompulsiivne hasartmängurlus on progressiivse olemusega haigus, mis tähendab, et isegi, kui oled kunagi mänginud kasiinos ilma probleemideta, võib probleem tekkida hiljem.
Ind kasiinos mängida võib olla kõikehõlmav. Mõned hakkavad valetama, varastama, kulutavad kõik oma säästud ära ja vajuvad täiesti põhja. On mõned märgid, mis viitavad sellele, et mängimisest on saamas probleem ning kui tuvastada seda varakult, on seda kergem taastuda.
Räägime alljärgnevalt lähemalt sellest valusast probleemist ning anname paar näpunäidet, kuidas paremini toime tulla, kui sinul või su lähedasel on hasartmängude sõltuvus.
Miks tekib hasartmängude sõltuvus?
Kompulsiivne hasartmängurlus võib saada alguse vaid ühest panusest, mis muutub ajapikku tõsiseks sõltuvuseks. See, kui kaua läheb aega sõltuvuse tekkimiseks, sõltub aga inimesest – tavaliselt tekib sõltuvus kiiremini neil, kes tegelevad asjaga järjestikku, st näiteks kasutavad slotimasinaid. Spordipanustajatel ei pruugi tekkida sõltuvust isegi paari aasta jooksul, eriti kuna nende tegevus on rohkem hooajakeskne.
Põhjuseid, miks selline sõltuvus üldse tekib, on mitmeid. Osad neist on geneetilised, osad sõltuvad keskkonnast ja varasemast minevikust, mõned faktorid sõltuvad puhtalt psühholoogiast. Seega ei ole ühte või kahte kindlat põhjust, mis võiksid muuta inimese rohkem avatumaks sõltuvusele. Toome alljärgnevalt küll välja mõned faktorid, mis võivad mingil määral rohkem rolli mängida:
- Olemasolevad vaimsed häired – hasartmänguritel on tihtipeale juba muud sõltuvusprobleemid, depressioon, ärevus või muud probleemid, mis võivad kallutada hasartmängude poole.
- Vanus – mängurlusele kaldutakse pigem varases eas või keskeas. Need, kes on lapsepõlves kokku puutunud hasartmängudega, võivad samuti hilisemas elus kalduda kompulsiivse mängimise poole.
- Sugu – hasartmängusõltuvuse oht on suurem meeste seas.
- Pere või sõprade mõjutus – kui pereliikmetel või sõpradel on probleeme hasartmängudega, on ka endal suurem kalduvus selleks.
- Parkinsoni haiguse ravimiseks kasutatavad ravimid – ravimid, mis pärsivad dopamiini, võivad inimest kallutada rohkem mängurluse poole.
- Teatud isikuomadused – teatud isikuomadused nagu impulsiivsus, rahutus või võistlushimu võivad suurendada riski.
Hasartmängusõltuvuse etapid
Hasartmängusõltuvuse puhul on võimalik eristada 5 selget etappi:
- Võitmine – mängur võidab rohkem kui kaotab või saab isegi suure võidu, mistõttu võib talle tekkida mulje nagu ta suudaks teised mängurid üle kavaldada või oma “strateegiatega” rohkem raha võita.
- Kaotamine – varasema võiduhoo tõttu on panuste summad muutunud suuremaks ja mängitakse kiiremal tempol ning arvatakse, et kaotused saab tasa teha. Võidakse hakata rahaga “hulluseid” tegema – näiteks laenatakse raha või hakatakse valetama oma võitude kohta. Siit algab allakäigutrepp.
- Meeleheide – mängur mõtleb pidevalt mängimisele, mõtleb, kuidas raha juurde leida, milliseid panuseid teha, kuidas “süsteemi” võita. Samuti võib mängur hakata pidevalt valetama, hakkab mängima selleks, et valust ja vihast eemale saada ning pere ja tuttavad hakkavad märkama probleemi. Säästud kulutatakse ära ning iga sent, mis hinge taga on, läheb mängudesse.
- Lootusetus – mängur annab alla ja võib mõelda enesetapule. Samuti võidakse ette võtta ebaseaduslikke tegevusi.
- Taastumine – mängur tunnistab, et tal on probleem ning hakatakse tegelema raviga.
Kas ja kuidas on võimalik hasartmängusõltuvust ravida?
Psühholoogiliste häirete puhul ei saa paraku kunagi selgelt öelda, kus on haiguse lõpp-punkt. Paraku ei ole hasartmängusõltuvusel ravi, kuid nagu iga sõltuvuse puhul on võimalik seda kontrolli all hoida.
Hasartmängusõltuvusest vabanemiseks ja selle kontrollimiseks tehakse erinevaid teraapiaid. Kõige levinum neist on kognitiivne teraapia, mille käigus süübitakse probleemi süvitsi ning lastakse kunagisel mänguril leida tee probleemi parandamiseks.
Eestis on ka tugigruppe, mis on mõeldud mänguritele – näiteks toimub üks selline Tallinnas Wismari haiglas. Lisaks on Tallinnas aadressil Tatari 25-303 Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus ning nõustamise jaoks võib ka lihtsalt helistada nende mänguri abiliinile numbril 15410.
Kui sõltuvus on väga kaugele arenenud, võidakse lisaks psühhoteraapiale ja nõustamisele ka kasutada teatuid ravimeid, mis aitavad kompulsiivse käitumisega toime tulla.
Kõige olulisem on aga probleemist rääkida ja sellega tegeleda. Eestis on loodud väga võimekad variandid hasartmängusõltuvusega inimeste toetamiseks ning kõik, mis tuleb teha, on ühendust võtta nõustamiskeskusega.
Kuidas aidata inimest, kellel on hasartmängude sõltuvus?
Kõige raskem on mängusõltuvuse tuvastamine. Tavaliselt tunneb probleemi ära selle järgi, et inimene on madalama enesehinnanguga, tal ilmneb rahaprobleeme ja muud taolist. Selge märk on ka see, kui inimene veedab väga palju aega mängides, näib sellest palju rääkivat või lausa võtab töölt vabu päevi selleks, et mängima minna.
Mida aga teha, kui su lähedasel, pereliikmel või sõbral näib olevat sõltuvus? Kõige mõistlikum viis on ikka ja jälle suhtlemine. Kui sa oled inimesega lähedane ja ta hoolib sinust, jõuavad su sõnad talle kohale ning kui sa viitad probleemile, võib ta sind ka kuulda.
Oluline on meeles hoida, et isegi, kui sa arvad, et inimene peaks muutuma, ei tähenda see, et ta ise tunnistaks probleemi. Seepärast tuleb olla kannatlik ja olla toeks, ent mitte sundida inimest muutuma. Vastasel korral võid sa ta endast veelgi kaugemale lükata.
Kuidas rääkida sõltuvusest inimesega, kes on juba sõltuvuses hasartmängudest?
Kõige parem viis selle teema algatamiseks on küsida inimeselt, kas tema arvates on tekkinud probleem. Isegi, kui ta ei vasta sulle nii nagu sa oleksid lootnud, ei tekita sa niiviisi pealesurutud tunnet. Vastutasuks võid saada aga kasulikku informatsiooni.
Kui sa räägid kellegagi, kellel on sõltuvusprobleem, pea meeles, et kui sa tahad, et sinuga ollaks aus, pead sa ise olema aus. Anna teada, et sa kahtlustad sõltuvusprobleemi ning oled mures, kuid tee seda toetavalt ja murelikul viisil. Ära mõista hukka, ära ole süüdistav ega agressiivne. Kui sa selgitad oma tundeid ja seda, mida oled kõrvalt näinud, on tunduvalt vähem tõenäoline, et teine pool endast välja läheb.
Vestluse algatamise järel on kaks võimalust: inimene on kas tänulik selle eest, et teema algati, sest soovis sellest ammu rääkida või ta võib olla kaitslik, sest häbeneb seda või arvab, et tal pole probleemi.
Kui sa saadki vastuseks eituse ja kindla väite, et probleemi ei ole, ütle rahulikul viisil, et sa hoolid temast ning soovid talle igaks juhuks infot anda. Seejärel suuna teda Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse poole, mis asub Tallinnas Tatari 25-303 aadressil – neil on ühtlasi ka abitelefon numbril 15410 (see tegutseb esmaspäevast reedeni kellaaegadel 10-18).
Juhul, kui vestlus muutub tuliseks ja on tunne, et tekib vaidlus, lõpeta teema ja jäta vestlus hilisemaks. Pea meeles, et sa ei tohi kunagi jätta süüdistavat muljet, sest nii ei julge lähedane sulle end avada.
Hasartmängusõltuvusega toimetulemine
Hasartmängusõltuvusega elama õppimine võib olla keeruline, sest oli hetk elus, mil see ei olnud probleem. Mis veel hullem, hasartmängud on kõikjal – võta kas või lahti televiisor ja vaata bingoõhtut. On kasulik, kui käepärast oleks sponsor või keegi, kes aitab toetada sõltuvusprobleemi korral.
Hasartmängusõltuvusega toimetulemiseks on kolm varianti: psühhoteraapia, ravimid ja tugigrupid. Eestis on hasartmängurite tugigrupp näiteks Wismari haiglas. Käitumisteraapiad aitavad aga inimesel mõista paremini oma sõltuvust ja hakata elama tervislikumate harjumustega.
Juhul, kui sa kahtlustad, et sinul või su lähedasel on sõltuvus, võta kindlasti ühendust nõustamiskeskusega ülalpool mainitud telefoninumbri kaudu. Mida varem probleemiga tegeleda, seda parem!