Hasartmängud ja psühholoogia

Hasartmängud on selgelt vastuoluline teema sõltuvusprobleemide tõttu. Selleks, et mõista aga, miks inimesed hasartmänge mängivad või kuidas tekib sõltuvus, tuleb mõista psühholoogia tagamaid. Lõppude lõpuks on sõltuvus täiesti kinni mängija peas ning sõltuvusest vabanemiseks tuleb aru saada sellest, kuidas mõistlikult mängida.

Teema vastuolulisuse tõttu on tehtud ka kümneid psühholoogilisi uuringuid, mis on üritanud paremini aru saada sõltuvuse tekkimisest. Alljärgnevalt teeme kokkuvõtva ülevaate sellest, mida ütleb psühholoogia hasartmängude kohta ning loodetavasti aitab see sul ka tulevikus teha paremaid mänguotsuseid.

Psühholoogilised põhjused, miks inimesed hasartmänge mängivad

On selge, et peamine põhjus, miks kasiinomänge ikka ja jälle mängitakse, on võimalus võita raha ja auhindu. Psühholoogia vaatevinklist võttes on tegelikult aga mitmeid teisi põhjuseid, mis mängimisotsust kallutavad.

• Riskijanu – üks põhjuseid hasartmängude mängimise taga on inimloomus, mis tunneb end ergutatult riskide võtmisel. “Kas minu numbrid võidavad?” “Kas minu panustatud tiim võidab?” Ootusärevus tekitab adrenaliinirohke emotsiooni ning seda otsivad enamus inimesi meelelahutusteenuseid kasutades. Mõned inimesed ei suuda lausa adenaliinirohke eluviisita hakkama saada!
• Võimalus põgeneda igapäevaelu eest – kasiinod võimaldavad oma igapäevase stressirohke elu eest põgeneda. Olgu tegemist glamuurse kasiinoga või spordipanuste baariga, erinevad helid, emotsioonid ja ümbritsevad inimesed stimuleerivad meeli.
• Glamuur ja luksus – ehkki tänapäeval on võimalik kasiinomänge mängida ka internetis, ei saa salata, et glamuursed ja seksika loomusega maapealsed kasiinod peibutavad tänini mängijaid. Kasiinodest õhkab teatavat “kõrkust” ja tekib tunne nagu kasiinos käies oleksid osa eliitühiskonnast.
• Sotsiaalsus – kasiinomängud on eelkõige sotsiaalsed, eriti kui rääkida ruletist või pokkerist. Juba noorena tutvustatakse meile hasartmänge sotsiaalses keskkonnas – näiteks oleme harjunud bingoõhtutega või kaardimängudega. Pole seega mingi ime, et inimesed otsivad kasiinost tuttavlikku sotsiaalsust.

Adrenaliinitunne, joovastus, glamuur, luksus ja suhtlemine – need asjaolud kõik koos muudavad hasartmängud ahvatlevaks “mõistusekokteiliks”. Kuna taolised tugevad emotsioonid varjutavad kõike muud, ei pandagi tähele, kuidas tegelikult on reaalsed võiduvõimalused väga madalad.

Psühholoogia ja hasartmängud – korduma kippuvad küsimused

Kas mõnel teatud iseloomuga inimesel on suurem oht jääda hasartmängusõltuvusse?

Ehkki pole kindlaks tehtud, et teatud iseloom kallutaks inimesi rohkem hasartmängude poole, on leitud, et impulsiivne käitumine võib siiski ohtu valmistada. Seejuures usutakse, et umbes 30% impulsiivsusest on geneetiline.

Kellel on kõige suurem risk jääda sõltuvusse hasartmängudest?

Pole tõsi, et hasartmängusõltuvus mõjutab vaid ühte ühiskonnakihti. Tegelikult võib see ohustada kõiki. Paraku on aga leitud, et suurim seos on vaesuse ja hasartmängude vahel. Lisaks sellele grupile on veel mõned riskigrupid:

• Mehed – uuringute sõnul on meestel suurem risk jääda hasartmängusõltuvusse;
• Inimesed, kelle perekonnas on olnud sõltuvusprobleeme;
• Noored, kes on varases nooruses komistanud “suure võidu” otsa;
• Need, kellel on varasemalt olnud vaimseid probleeme, näiteks depressioon, ärevushäired vms;
• Parkinsoni-haiged.

Kui inimene näeb, et hasartmängud hävitavad ta elu, miks ta ikkagi jätkab mängimist?

Isegi, kui inimene tunnetab, et hasartmängud on ta elu üle võimust võtnud, ei lõpetata tihti, sest arvatakse vankumatult, et võita on võimalik. Arvatakse, et võitmine sõltub erilisest intuitsioonist või muust sellisest. Võib isegi öelda, et mängurid ei pea end mänguriteks, vaid pigem arvavad, et nad on oskuslikud professionaalid.

Kas faktor, et kasiinomängud on hõlpsasti netis kättesaadavad, võivad muuta hasartmängusõltuvuse tekkimise lihtsamaks?

Paraku võib see tõesti nii olla. Alkohoolikuid on nii palju suuresti seetõttu, et see on seaduslik ja kergesti kättesaadav. Sama on kasiinodega – mida rohkem on neid saadaval, seda rohkem inimesed mängima ning paraku ei suuda mõned mängimist lõpetada.

Kas hasartmängusõltuvus tähendab, et on suurem tõenäosus jääda ka muudest asjadest sõltuvusse?

On hinnatud, et 57.5% patoloogilistest mänguritest kannatavad ka mõne aine sõltuvuse all. Kokaiin ja muud stimulandid on paraku väga levinud, kuna aitavad üleval püsida mängimise jaoks.

5 huvitavat hasartmängudega seonduvat psühholoogilist fenomeni

Iga mängur teab, et maja võidab alati, ent sellest hoolimata jätkatakse mängimist, mistõttu tekib nö paradoksaalne olukord. Avastatud on mitu omapärast fenomeni, mis on seotud hasartmängudega:

1. Hea tuju suurendab mängimist – psühholoogilised uurimised on avastanud, et hea tuju paneb inimesi rohkem riske võtma, mistõttu kiputakse hea tujuga ka rohkem mängima.
2. Mänguri eksimus (ehk Gambler’s fallacy) – tegemist on ühe enim levinud probleemiga, mis on paraku ka üks suurimaid põhimõtteid sõltuvuse taga. Tegemist on eksiarvamusega, kus arvatakse, et kui miski on juhtunud järjest mitmeid kordi, on paratamatu, et kohe-kohe juhtub vastupidine sündmus. Näiteks: ruletis on 7 korda järjest maandutud mustadel numbritel, seega arvab mängur, et kord on käes punastel numbritel, mistõttu panustab mängur julgelt punastele numbritele. Tegelikult on aga tõenäosus mõlema sündmuse juhtumiseks täpselt sama.
3. Arvamus muutub pärast võitmist või panustamist – ühes uuringus küsiti hobuse võidusõitudele panustanud inimestelt, milliseks nad peavad oma panustatud hobuse võiduvõimalust. Küsimust küsiti nii enne kui pärast hobusele panustamist. Pärast panuse tegemist oli mänguritel tunduvalt suurem usk hobuse võitu kui enne panustamist. See näitab, et mängurid muudavad oma arvamusi vastavalt sellele, kas nad on juba võitnud või panustanud.
4. Trendistumine – kui mõni loterii või progressiivne slotikas jõuab oma jackpotiga rekordtasemele ja saab meedias rohkem tähelepanu, kasvab piletimüük ja panustuste arv tohutult, sest inimesed ei taha asjast ilma jääda. Isegi need inimesed, kes muidu kasiinomängudega kokku ei puutu, võtavad sellistest asjadest osa ja lähevad trendiga kaasa. Inimeste üks naturaalseid omadusi on hirm millestki ilma jääda.
5. Strateegiad ja ebausk – hasartmängud on täiesti juhuslikud, kuid mängurid usuvad ikkagi täiesti vankumatult, et nad suudavad luua strateegia, mis võimaldab mängudes alati võita. Proovitakse “mustreid” jälgida ja ette ennustada numbreid, valitakse “kuumad” slotikad (näiteks arvatakse, et slotikates, kus pole ammu võite välja loositud, on suurem võimalus võitu skoorida) või tehakse mingeid rituaale ja kantakse talismane, mis peaksid õnne tooma.

Nagu näed, annab psühholoogia vastused küsimusele, miks hasartmängud nii sõltuvust tekitavad on. Neuroteaduse uuringud on lausa leidnud neuroloogilistes protsessides hasartmängude ja narkootikumide sõltuvuste puhul analooge.

Mängurid võivad seda rohkem panustada mida rohkem on neil “napikaid” võite – näiteks kui nende panustatud hobune jääb teisele kohale, mitte esimesele. Samuti kiputakse oma kaotusi taga ajama ehk jätkatakse mängimist lootuses, et suudetakse kaotused tasa teha.

Lisaks psühholoogia rollile võib sõltuvuse kujunemisel rolli mängida ka bioloogia. Dopamiin on tuntud faktor narkootikumide sõltuvuse puhul ning samuti võib see mõjutada hasartmänge. Näiteks on avastatud, et Parkinsoni haigusega inimesed, kelle dopamiinirakud närbuvad, on näidanud üles järsult huvi hasartmängude suhtes.

Hasartmängude armastuse võib tekitada isegi olukord, kus otsmikusagar on viga saanud. Taolise vigastusega inimestel on nähtud madalamat riskitaju, mis mõistagi aitab kaasa hasartmängusõltuvuse tekkimisele.

Kuidas garanteerida, et psühholoogilised faktorid ei mõjutaks su otsuseid?

Psühholoogia põhimõtetest lähtudes saab öelda, et tegelikult ei ole hasartmängude mängimisel niivõrd oluline mängimise kogemus, vaid hoopis võitmine. Tegemist ei ole meelelahutusega nagu kinnominek või piljardi mängimine. Kasiinomängud toimuvad jätkuva “ahelana”, kus pole lõppu ega algust ning seetõttu kipuvad inimesed kaotama ajataju.

Kas kõik see tähendab, et sul polegi pääsu ja psühholoogilised faktorid on määranud juba kõik ette? Ei, kindlasti mitte. On tõsi, et hasartmängud võivad tekitada sõltuvust ning meie CasinoPearlsis ergutame kõiki alati mängima mõistusega. Kunagi ei tohiks unustada neid ülalmainitud psühholoogilisi põhimõtteid, mis mõjutavad vähemal või suuremal määral mängimist.

Kasiinomängud võivad olla väga lõbusad ja mõnus ajaviide, kui võtta asja mõistusega. Tõsi, psühholoogia või õigemini psühholoogilised tegurid mõjutavad mängurlust, kuid ainult siis, kui sa lased end mõjutada.

Online kasiinod kui võimalus mängimist kontrollida

Online kasiinod võivad kohati aidata mängurlust just paremini kontrolli all hoida, kuna portaalidel on erinevaid turvamehhanisme. Näiteks on Paf tuntud erinevate taoliste funktsioonide poolest ning Unibetis hüppab mõne aja järel ekraanile lausa teavitus, mis tuletab meelde, kui kaua on mängitud.

Sarnased funktsioonid on olemas pea igas internetikasiinos ning seetõttu võivad netikasiinod olla just paremad neile, kes kardavad sõltuvusse jäämist.

Pea meeles, et nagu iga asjaga maailmas, ei tohiks ka hasartmängudega liialdada. Võta mängimist mõistusega, ära mine ebauskude teed ning mängi mõõdukalt. Nii ei pea sa kartma, et sõltuvus sind kimbutama hakkab!